1. Õppekava nimetus: Sotsiaalne käitumine

1.1. Õppekava rühm: 0031 Isikuareng

1.2. Eesmärk: Koolituse lõpuks on osalejal suurenenud teadlikkus antisotsiaalse käitumise tekkepõhjustest ja nendega toimetulekuvõimalustest. Mõistetavaks on muutunud arusaam, mida tähendab psüühika- ja käitumishäirete diagnoos ja kuidas toetada vastavate inimeste parimat toimetulekut ühiskonnas. Osalejad on teadvustanud, mis on arvuti ja nutiseadme kasulik ja kahjulik kasutamine ja kuidas tulla toime arvuti ja nutiseadmega seotud sõltuvusega. On tutvutud, millisel erineval moel võidakse tarvitada narkootikume ning saadud teadlikuks, kuidas aidata inimest, kel tekib sõltuvus. Osalejad on saanud teadlikuks, mis on keha muundamine, kuidas inimene selleni jõuab ja kuidas suhtuda keha muundamisse.  Osalejad on mõtestanud, millised on subkultuurid ning nende mõju kultuuriruumile, mil moel subkultuur mõjutab inimesi ja kuidas subkultuuri kuuluvatesse inimestesse suhtuda.

1.3. Õpiväljundid: Koolituse lõpuks õppija:

• On mõtestanud lahti põhjused, miks noored inimesed võivad ühiskonna normide ja tavade vastaselt käituda

• On mõistnud, millistel põhjustel inimesed teevad antisotsiaalseid valikuid, kuidas need saavad jätkuda või katkeda ja millised on võimalused noortele selle teekonna katkestamisele kaasa aidata

• On leidnud lahendusi nii esitatud kui kaasatoodud praktilistele probleemolukordadele

• On lahti mõtestanud, mida tähendavb psüühika- ja käitumishäirete diagnoos ning kuidas see inimese käitumises väljendub

• Teab, kuidas analüüsida, milline on lähtuvalt diagnoosist tõhusaim viis inimest toetada

• On teadvustanud, kuidas toetada inimeste parimat toimetulekut

• On mõistnud, mis on narkootikumid, kuidas need inimesele mõjuvad, millisel erineval moel narkootikume tarvitatakse ja kuidas tarvitajast saab sõltlane

• On kujundanud arusaama, kuidas aidata inimest, kellel tekib sõltuvus ning mis saab peale sõltuvust

• On määratlenud, mis on arvuti ja nutiseadme kasulik ja kahjulik kasutamine

• On analüüsinud, kuidas tulla toime arvuti ja nutiseadmega seotud sõltuvusega

• On teadvustanud, mis on keha muundamine, selle koht ühiskonnas ning mis viib inimese keha muundamiseni

• On mõtestanud, mis on subkultuurid ja nende mõju laiemale kultuuriruumile

• Teab, millised on Eestis laiemalt levinud subkultuurid

• On analüüsinud, kus on piir tavalise subkultuuri ning ohtliku subkultuuri vahel ning  kuidas suhtuda isiklikult erinevatesse subkultuuridesse

1.4. Sihtgrupp ja õpingute alustamise tingimused: noortega töötavad spetsialistid, lapsevanemad

1.5. Õppe kogumaht: 56 auditoorset akadeemilist tundi

1.6. Õppekeskkond: tervisekaitse nõuetele vastav õpperuum, võimalik on kasutada internetiühendust.

1.7. Õppijate arv ühes grupis: maksimaalselt 16 inimest

1.8. Õppevahendid: infolehed, mapid, pabertahvel

1.9. Õppeprotsess: Auditoorne töö. Teooria on põimitud arutlusega, praktiline harjutamine analüüsi ja tagasisidega. Koolitajad loovad grupis arengut soodustava positiivse ja töise õhkkonna, kus osalejatel on võimalus jagada oma kogemusi, esitada küsimusi, süvendada teadmisi ja oskusi ning tekib tahe õpitut-kogetut ellu rakendada.

1.10. Õppe sisu:

                                                                                                                                               Koolituse ajaline kestus (akad. tundi)

Koolitusteemad:                                                                                                                      teoreetiline/praktiline:

1. Antisotsiaalne käitumine noortel:                                                                                              4                 12

      - Antisotsiaalsus kui nähtus
      - Antisotsiaalne käitumine noortel
      - Kasvatus ning keskkond - milline on mõju inimestele?
      - Gruppi kuulumine ja selle vajalikkus

      - Ennetamise võimalused
      - Spetsialistide ja vanemate võimalused
      - Karistus ja karistatus
      - Mis on ühiskonnas juba hästi ja mis võiks olla paremini

2. Psüühika- ja käitumishäirete diagnoosid – kellele, milleks ja mis saab peale diagnoosi:            2                 6

      - Diagnoosi sisu

      - Kuidas diagnoos mõjutab inimese ja tema lähedaste igapäevast elu

      - Diagnoosist lähtuvalt, millised on ootused inimesele endale ja teda

             ümbritsevatele inimestele

      - Diagnoosi  keerukused ja kasulikkus

      - Oskused diagnoosiga arvestamisel
      - Diagnoosi mõju koolis ja tööl
      - Praktika, mida teha peale diagnoosi

3. Erinevate narkootikumide mõju ja kasutamise tulemus:                                                             2                 6

      - Mis on narkootikum

      - Kuidas narkootikumid mõjuvad

      - Sõltuvuse välja arenemine
      - Millised on erinevad narkootikumide tarvitamise viisid

      - Erinevad seltskonnad ja tavad narkootikumide tarvitamiseks
      - Narkootikumide tarvitamisest tulenev käitumine ja tagajärjed
      - Kuidas narkootikumide tarvitamine mõjutab lähedasi

      - Kuidas tulla toime, kui enam ei kannata tarvitamist
      - Mis saab peale sõltuvust?

      -  kuulamisoskused ja nende harjutamine​

4. Nutiseadmete ja arvuti nutikas kasutamine – kui palju ja millal:                                                 2                 6

      - Mida saab teha arvutis ja nutiseadmetes - mängimises programmeerimiseni

      - Mida peab teadma enne IT-õppele minekut

      - Arvutite ja nutiseadmete alased töökohad - arvuti ehitamisest programmeerimise

             ja  virtuaalreaalsuseni; mängurist mänguloojani 

      - Arvuti ja nutiseadmete kasulikkus ja kahjulikkus
      - Mis on arvutist ja nutiseadmetest sõltuvus - kuidas sed vältida ja kuidas sellega toime tulla

      - Arvuti ja nutiseadmed ühiskonnas - miks ja kellele
      - Arvamused, mis saab arvuti ja nutiseadmetega seoses edasi

5. Keha muundamise olemus:                                                                                                       2                 6

      - Mis on keha muundamine - minevikust tänapäevani

      - Miks inimesed oma välimust ja keha muudavad

      - Ühiskonnas tavalisemad ja tavatumad kehamuundamised

      - Kus on keha muutmise piir? Neetimisest ja tätoveerimisest sandistamiseni

      - Tavapärasemate keha muundamise praktikatega tutvumine oma ala

              spetsialistide tutvustuste läbi

6. Subkultuurid  - tavalistest äärmusteni:                                                                                      2                 6

      - Subkultuur kui nähtus peavoolu kultuuri sees

      - Levinumad subkultuurid - muusikast poliitilise ja usulise äärmusluseni

      - Subkultuuri kuulumise vajadus

      - Subkultuurid kui mina-pildi kujundajad

      - Subkultuuride kasulikkus ja kahjulikkus

      - Kui subkultuur on kahjulik, kuidas toetada inimese lahkumist

      - Subkultuuridesse suhtumine isiklikus vaates

                                                                                                                        Kokku 56 tundi:    14                42             

1.11. Õppemeetodid: Peamiselt õppijat kaasavad aktiivõppe meetodid- teemadele häälestumist või refleksiooni  võimaldavad sotsiomeetrilised read, kambad, kaardid, skaalad, poolused; lühiloengud koos arutlustega; rollitreeningud koos refleksiooniga; kirjalikud harjutused; energia- ja tähelepanuharjutused.

1.12. Õppematerjalide loend:

• Miller, P. H., (2002). Theories of developmental psychology. New York: Worth Publishers.

• Welchman, K., (2000). Erik Erikson : his life, work and significance. Buckingham; Philadelphia: Open University Press.

• Dunkel, S. C., & Sefcek, J. A. (2009). Eriksonian lifespan theory and life history theory: An integration using the example of identity formation. Review of General Psychology, 13, 13-24.

• Moffiti, T.E. (1993). Adolescence-Limited and Life-Course-Persistent Antisocial Behavior: A Developmental Taxonomy. Psychological Review, 100, 4, 674-701.

• Cutrín, O.; Gómez-Fraguela, J. A.; Sobral, J. (2017). Two Faces of Parental Support: Risk and Protection for Antisocial Youth Depending on Parental Knowledge. Journal of Child and Family Studies, 26, 296–305.

• Uggen, C.; Staff, J. (2001). Work as a Turning Point for Criminal Offenders. Corrections Management Quarterly, 2001, 5(4), 1–16

• Mehroof, M.;  Griffiths, M. D. (2010). Online Gaming Addiction: The Role of Sensation Seeking, Self-Control, Neuroticism, Aggression, State Anxiety, and Trait Anxiety. Cyberpsychology, Behavior, and Social Networking, 13, 3, 313-317.

• Jhoncock, W. (2012). Modifying the Modifier: Body Modification as Social Incarnation. Journal for the Theory of Social Behaviour, 42, 3, 241-259.

• Pastarmadzhieva, D. (2012). Subcultures: from social to political. Trakia Journal of Sciences, 10, 4, 80-85.

• jt. psühholoogia ja sotsiaalteaduste, antisotsiaalsuse, sõltuvuskäitumise, keha muundamise ning subkultuuride teemalised artiklid

• RHK-10/V - Psüühika- ja käitumishäired. https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm

• E.Berne  „Suhtlemismängud”, Väike Vanker 2006

• R.Bolton „Igapäevaoskused”, Väike Vanker 2003

• A. H.Maslow „Motivatsioon ja isiksus“, Mantra Kirjastus, 2007

1.13. Hindamine ehk õppe lõpetamise tingimused: Õpingute lõpetamise eelduseks on aktiivne osalemine vähemalt 80% auditoorsetes tundides.

1.14. Väljastatavad dokumendid: tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded – aktiivne osalemine vähemalt 80% auditoorsetes tundides on täidetud. Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes auditoorsetes tundides.

1.15. Koolitajate kvalifikatsioon: koolitajate CV